Haltuura ärgitas firmat looma

„Mul oli tekkinud oma kliendibaas, kellele põhitöö kõrvalt projekte tegin,“ põhjendab Ainsoo, miks ta 2007. aasta lõpus asutas projekteerimisfirma OÜ Kulgur Projekt. „Ei jõudnud haltuuratöid ära teha ja sellest tekkis mõte, et võiks kogu aeg enda projekte teha. Pealegi maksti kõrvalt tehtud projektide eest natuke rohkem, kui teenisin palgatöötajana.“

Kulgur Projekti kontorisse sisenejat võtab vastu vaikselt nohisev seltskond, silmad naelutatud arvutiekraanidele. Tööruumi keskel asuvale vahepostile on naelutatud aukiri, mis annab teada, et Kulgur Projekt on tänavuses Gaselli TOPis ehk et tegu on kiiresti areneva gasellfirmaga. „Siin on ruumi aukirjade jaoks veel küllaga,“ muigab Ainsoo.

Väikefirma on tõestanud, et Põlva-suguses väikelinnas saab edukat äri teha. Kulgur Projektile on edu toonud oma niši leidmine – puidust elementmajade projekteerimine. Firma kaugem eesmärk on aga saada kõige eelistatumaks kilpmajade projekteerijaks Eestis.

Oma niši leidmiseni läks aga aega. Esimestel aastatel kulges Kulgur Projekt hirmus vaevaliselt. Kõigepealt hüppas alt ära kolleeg, kellega Ainsoo lootis firmat teha kahe peale. Siis läks aia taha esimene suur leping, sest klient tajus lähenevat kriisi ning külmutas ehitusprojekti. Vale oli ka Ainsoo bravuurikas mõte rentida alustavale väikefirmale suur kontoripind. Kõik see päädis sellega, et kui Ainsoole pakuti 2009. aasta algul erialast projekteerimistööd Tartus, võttis ta selle vastu ning temast sai taas pooleteiseks aastaks palgatöötaja.

Kulgur Projekti uus hingamine saabus 2011. aastal, kui firmal õnnestus teha esimene kilpmaja projekt. „Kusjuures majatootja ise koolitas meid välja ja sellest oli palju abi,“ tõdeb Ainsoo. „Meil mingisugust ettekujutust kilpmajade tehnoloogiast ei olnud, sest see on tavaprojekteerimisest täiesti erinev.“

Ainsoo kinnitusel tunnetas ta õige ruttu ära, et just kilpmajade projekteerimisest võib saada nende firma trump. Esimeseks eelduseks oli ettevõtte asukoht. „Me mõtlesime, et teema, millega me valdavalt tegeleme, peaks olema selline, mis ei oleks seotud Põlvaga, kuna Põlva turg on liiga väike. Me arvasime, et turg peab olema kindlasti suurem,“ seletab Ainsoo. „Samuti soovisime teha selliseid projekte, kus me ei peaks iga päev kusagil kaugel objektil käima. Et oleks hea, kui me saaksime teha projekte kaugtöö vormis ja tootejooniste tegemine sobib selleks väga hästi.“

Teiseks oluliseks argumendiks oli ekspordipotentsiaal. „Me väga ei näinud võimalust, et saaksime oma projekteerimisteenust eksportima hakata, küll aga leidsime, et saame hoopis eksportivatele majatehastele teenust pakkuda,“ räägib Ainsoo. „Mulle väga meeldib mõte, et see raha, mis me teenime, ei tule mitte eestimaalastelt, vaid teistest riikidest, sest enamik kilpmaju eksporditakse.“

Kulgur Projekt teeb koostööd erinevate elementmajade tootjatega üle Eesti. Näiteks Tartu firmadega ASiga Kodumaja, Puumajatehase OÜga ja Puitpaneel OÜga, Elvas asuva ASiga Merwood (endine AS RPM), Harjumaal tegutseva OÜga Q-haus Baltic ja OÜ Nordic Houses KT, Tallinna firmaga OÜga Komforthus Eesti, Viljandimaal asuva OÜga Pinska ning Türil tegutseva ASiga Profab Houses.

„Mitmel majatootjal on oma projekteerimisosakond ja nemad ostavad teenust sisse ainult siis, kui oma projekteerijad ei jõua kõike ära teha,“ ütleb Ainsoo. „Samas on majaehitajaid, kes ostavad kogu projekteerimisteenuse sisse. Neil on kaks-kolm partnerit vähemalt, sest nende jaoks on projekteerimine suhteliselt suur pudelikael. Kui projekti ei ole, jääb kogu tootmine seisma.“

Ainsoo sõnul on neil konkurente üle Eesti umbes kümmekond. „Põlvas on peale meie veel kolm projekteerimisfirmat, kuid keegi teine kilpmaju ei projekteeri,“ lisab ta.

Kulgur Projekti eelmise aasta käive oli väiksem kui 2014. aastal. „Me ei tegelenud enam ehituse peatöövõtuga ja keskendusime vaid kilpmajade projekteerimisele,“ põhjendab Ainsoo käibe langust. „Üks põhjus oli ka see, et kuna paar töötajat läksid mullu ära, võtsime nende asemele uued, kes tuli esmalt välja õpetada.“

Oluline õpiaeg kogu Kulgur Projekti meeskonna jaoks oli 2014. aasta, mil koolitusfirma Mercuri taustaga koolitaja Felor Sakias ja ettevõtja Peeter Pärtel aitasid väikefirmal kaardistada võimalikud probleemid ning sõnastada lahendusteed.

„Kui me Meelis Ainsooga esimest korda kohtusime, oli ta isiklik eesmärk saada firma käima nii, et ta ise saaks vähemalt nädalaks ajaks puhkama minna,“ meenutab Felor Sakias. „Pärast aastast koostööd, jõulude ajal Meelis raporteeris, et tead, ma olin üle kahe nädala ära ja mitte midagi ei juhtunud – firma on täiesti alles ja isegi ülesmäge selle aja jooksul läinud.“'

Kommentaar

Felor Sakias, mentor ja konsultant

Mina ja koolituspartner Peeter Pärtel püüame leida väikeettevõtteid, kes tahavad välja murda isetegemisest ning muutuda n-ö päris ettevõtteks. Aitasime Meelis Ainsool ja Kulgur Projekti meeskonnal kirja panna ettevõtte visiooni. Loomulikult tundus visioon – saada eelistatuimaks elementmajade projekteerijaks Eestis – esialgu ambitsioonikas. Aga eks koolituse mõte oligi see, et kui sa räägid ja mõtled läbi, siis lõpuks need asjad muutuvadki reaalseks. Kui sa hakkad ise uskuma, siis hakkad ka tegutsema eesmärgi nimel.

Meelis on hea näide, kuidas on võimalik teha väikeses kohas midagi suurt. Ta tõesti tahab ehitada üles toimivat firmat, ta ei teinud firmat selleks, et oleks endal töökoht ja saaks kutsuda paar sõpra tööle. Meelis tahab olla parim tööandja. On imekspandav, kuidas Meelis suutis „meelitada“ ühe inimese Tallinnast väikelinna Põlvasse tööle. Selliseid näiteid on suhteliselt vähe, trend on ikka vastupidine.

OÜ Kulgur Projekt juht unistab

Minu unistus on olla unistuste tööandja. Et ettevõte oleks koht, kus inimesed saavad oma unistusi realiseerida ja ennast teostada, saades ettevõttelt igakülgset tuge. Tahan, et töötajad ei suhtuks firmasse kui minu omasse, vaid et nad tunneksid, et ka nemad on oluline osa ettevõttest. Ja et nad oleksid motiveeritud nii ennast kui ka firmat arendama.

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

* 18. veebruaril korraldab Äripäeva toimetus Gaselli kongressi, kus autasustatakse Gaselli TOPi võitjaid. Kongressil esinevad teiste seas laulja-muusik Tanel Padar, investor Indrek Kasela, Erply asutaja Kristjan Hiiemaa jt.

 

Loe Äripäevast

Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest

„Mets annab tööd ja hingerahu“ Viljandimaa firmast OÜst Valma Saeveski 

„Käsu korras ettevõtjaks“ Lääne-Virumaa firmast OÜst Eraarst Kersti Veidrik 

„Tunnevad mootorite hingeelu“ Tartu firmast OÜst MadeMans Service 

Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.